Jagan sotsiaalmeedias oma elu ja tegevusi valikuliselt ning peamiselt samadel teemadel, millest siin ka räägin. Viimase poole aasta jooksul tekkinud sarjale “Hilary looduses” laiendus #geopeitus näol.
Geopeitus (inglise keeles geocaching) on värskes õhus mängitav rahvusvaheline mäng, mis viib mängija seni käimata kohtadesse, huvitavate vaatamisväärsuste juurde või lihtsalt looduskaunitesse paikadesse.
geopeitus.ee
Osalejad kasutavad GPS-i, muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et otsida peidetud konteinereid – geopeituse aardeid.
Mis on lühidalt geopeitus, kuidas mina selleni jõudsin ja mida soovitan geopeitust alustavale inimesele? – seda jagan tänases geopeitust tutvustavas postituses.
Sissejuhatusena
Olen üles kasvanud Lõuna-Eestis, Tartu lähedal puhta maalapsena. Just looduses tunnen end täidetuna ja väsimust või stressi tajudes on hea matk just parim ravi. Tartu lähistel elades oli seda lihtne teha – astu lihtsalt õue, võta koerad kaasa ja tee üks jalutuskäik metsas-põllul.
Ükskord jooksin vastu isegi 5-pealisele metsseakarjale. Seekord olid koerad õnneks koju jäetud.
Tallinna kolides see muutus, sest korterist välja astudes vaatavad vastu poole taevani kõrguvad hooned, tolmused mürarikkad tänavad ja metssigu ei leia siit kindlasti. Hakkasin otsima matkaradu ja parke, kus keha ja vaimu taastada; kohti, kus vaikus on vaid ritsikate, linnulaulu ja krigisevate puude kaugusel ning päikest ei hajuta autotolm. Lisaks on minu jaoks alati parim trenn olnud just looduses matkamine ja maatööd. Nii olen nüüdse tallinlasena aastate jooksul avastamud põhjarannikul väga armsaid ja ilusaid paiku. Selle aasta kevadel muutus matkamine aga minu jaoks ootamatult mänguliseks – geopeitus tuli minu ellu.
Geopeituse ajalugu
Ulatub 2000. aasta 2. maini, kui GPS-i täpne kasutusvõimalus sai kõigile inimestele kättesaadavaks. Juba päev hiljem 3. mail peitis USA-s Dave Ulmer esimese dokumenteeritud geopeituse aarde. Esialgu ei olnud logimiseks eraldi rakendus vaid seda tehti lihtsalt internetis-veebis.
Meie pisim leitud aare on 3×4 cm suurune plekkkarp mahajäetud vanas sõjaväebaasi maa-aluses konkus.
Vähem kui aasta hiljem, 10. veebruaril 2001 peitsid Enn ja Hannes Veenpere Eesti esimese aarde. Enn on ka geocaching eestikeelse nimetuse „geopeitus” autor. Aare oli pakitud suuremasse Nescafe purki, keeratud musta kilekotti ja selline aarde peitmise viis oli aastaid kõigi “tavaks”.
Nüüd leidub väga erinevat moodi peidetud aardeid ja aina leidlikumaks inimesed muutuvad – üks pisim, mille ise leidnud oleme, oli 3×4 cm suurune plekkkarp vanas mahajäetud sõjaväebaasi maa-aluses konkus. Pikem video selle aarde leidmisest on minu Instagramis.
Kuidas geopeitusega alustada ja kuidas mina selleni jõudsin?
Mängima hakkamine on väga lihtne: lae AppStore‘ist või Google Playst alla mobiilirakendus, leia aardeid enda ümbruses ja mine otsima!
Minu teekond geopeitusega algas 2023.aasta varakevadel. Soovisin minna jälle uuele matkale ning A. küsis, kas otsiksime ka mõned geopeituse aarded üles. Ma ei osanud midagi öelda, jäin sõnatuks ja seejärel alles küsisin “Mis see on?” Minu jaoks mõte, et eksisteerib mingi kasulik, päriselt matkamist soosiv äpp-rakendus, mis inimesed meelt lahutades metsa viib, natukene justkui konkurentsi tekitav aga ka väga rõõmustav. Konkurentsi, sest varem tundsin uhkust ja rõõmu, et rõõmuga metsas “mitte-midagi-tegemas” käin. Aga nüüd tuleb välja, et on olemas rakendus, mida isegi huviga kasutada tahaksin ja see viib mind ka metsa! Olin jahmunud ja elevil.
Esimesed 7-9 geopeituse aaret logisime A. telefoni ja kirjalikult aarete logiraamatusse. Rakenduse laadisin alla alles siis, kui ükskord aare nii pisike oli, et selle seest pastapliiats puudus ja ega meilgi teda eraldi kaasas ei olnud (vt soovitusi allpool!). Küll aga sattusin iga uue aarde leidmisest ja sellest märgi mahajätmisest niivõrd hasarti, et mõte logi tegemata jätta oli vastuvõetamatu.
Mai kuu oli geopeitusest paus. Suvi on samuti mööda läinud toimetades ja mitte niivõrd geopeituse mängimise lainel. Sellegipoolest täitus äsja geocaching rakenduses 15s ameltik aardeleid. Kevade lõpus soetasin endale ka geocaching “Toetaja” pääsud, millest kirjutan allpool.
Siin on video ühest viimasest multiaarde asukohast Tallinna lähistel:
Videos näed vilksamisi mobiilirakenduses navigeerimist. Samuti jagan aarde peitmise/enda kodutalu turundamiseks head nippi. Kirjalikke mängimisesoovitusi loe video alt.
Geopeitust mängides tuleb silmas pidada lihtsaid põhireegleid:
- otsi aare üles
- kirjuta oma külastusest teade logiraamatusse
- võta mõni asi aardest endale (vabatahtlik)
- jäta midagi vähemalt samaväärset aardesse (vabatahtlik, kui ei võtnud midagi)
- teata oma leiust geopeitus.ee veebis ja/või logi see Geocaching rakenduses
- Termin EVEJ tähendab geopeituse raames: ei võtnud, ei jätnud
Soovitused mängimiseks:
- Pastapliiats – kuigi paljudes aaretes on pastapliiats sees, siis pisemate puhul see puudub. Nii võib juhtuda, et pastaka puudumisel sa ei saagi oma nime kirja panna.
huvitav fakt* professionaalsed geopeituse mängijad on logiraamatusse sissekannete jaoks teinud oma templi - Loe aarde kirjeldust – sageli on seal öeldud, mis lisavahendeid aarde avamiseks vaja on, nt AA patareisid või kruvikeerajat
- Kaugemate lokatsioonide puhul võta kaasa ka akupank – GPS teenus võtab telefonist palju akut
- Ole nutikas! Aarded on leidlikult peidetud. Häda korral vaata ka aarde “Tegevus” lahtreid, et saada teistelt leidjatelt soovitusi
- Kihiti riides! – aarded on jäetud pigem kõrvalistesse kohtadesse, kus on lihtne mõni ebavajalik mürgine putukas peale korjata. Metsa minnes pane riided selga kihiti, et puugil oleks nahani raskem jõuda
- Ole valmistunud ja võta pealamp kaasa! Aarded on sageli pimedates kohtades, maa all või valgustamata vanades hoonetes. Lisaks lähevad õhtud aina kiiremini pimedaks
Aarde sorte on erinevaid:
- lihtaarded ehk tavaline aare
- mõistatusaarded
- multiaarded
- “Toetaja” aarded – privaatse kirjeldusega aarded ehk toetaja aarded. Nende kirjelduse avamiseks pead tasuma ühekordselt 24.99€/aastas. Mängimist toetajaks olemine erilisel viisil ei mõjuta- oleme seni kõik pigem kirjelduse avamise vajaduseta üles leidnud ning mure korral aitab rohkem just “Tegevus” lahter.
Miks selline asi eksisteerib? Eks ikka selle jaoks, et rakendus oleks kogu aeg ajakohane, avatav kõigis seadmetes jms. Kui aga püsivalt mängid, on see justkui aus tasu ägeda ajaviitmise eest. Jõusaal ju maksab palju rohkem.
Kui soovid rohkem erinevate aarete kohta lugeda, vaata geopeitus.ee lehele või kommenteeri siia, mille kohta rohkem teada sooviksid.
Põnevat avastamist!
Hilary 
Leave a comment