Aasta oli täis ootamatusi ja seda igas eluvaldkonnas. Minu ellu tuli elu suurim armastus, mis lõpetas sõpruse pikaaegse parima sõbrannaga. Käisin väikeste kasvajate eemaldamisel, millest taastumine nii “väikeselt” ei läinudki. Kaotasin töö, mida palavalt armastasin ja tagatipuks kerkisid üles terviseprobleemid, mille taastamiseks läks aasta teises pooles tuhandeid eurosid.
Muidugi jääb sinna vahele väga palju sündmusi ja kuigi postituse esimesed laused võiksid öelda teisiti, siis on olnud parim ja kõige positiivsem ja ägedam aasta minu elus! Ootamatused ja väljakutsed tulevad alati siis, kui on muutusi vaja või kui ei ole veel ise julgenud neid vastu võtta. Aga kui ta siis ikkagi tuleb, peatu hetke, et seda teadvustada ja analüüsida, ja siis mine täie hooga edasi!
Hinda seda, mis sul on.
Kõigest alustades: aasta algus ja TV3
Aasta algus tundub nii müstiliselt kauge olevat ja aasta ise justkui kahe aasta pikkune, mille vahetus toimus millalgi suvel.
Esimest kvartalit iseloomustab peamiselt TV3 ja sealsed projektid. 2022 lõpus olin äsja ühe enda suurima projektiga lõpetanud – produtseerisin, toimetasin ja osati monteerisin “Vallalise kaunitari” erisaate telesse. Rääkimata menukatest reageerimissaadetest koos Brigittega. Seega algas 2023 natukene väsinumalt, kui muidu, aga uued projektid ootasid ees ja aasta tundus tulevat põnev. Tuligi!
Jõudsalt hakkas planeerimine SmilersXXX suurkontserdiks Saku Suurhallis, kus olime TV3.ee portaaliga esimest korda meie ajaloos eraldi pressinurgaga väljas. Kõlab isegi lihtsakoeliselt, aga kohapealne oli päris märkimisväärne.



Ütleksingi, et TV3- aega iseloomustab minu jaoks ägedad väljakutsed ja projektid: videomeeskonna tööstruktuuri seadmine ja osakonna edasiarendamine ning uute saateformaatide loomine, millest mõni siiani veebis jookseb. See oli äge ja põnev aeg. Rääkimata inimestest, kellega kohtusin ja kes armsaks said.
Tüdruk, kuhu sa tõttad
Aprill-mai olid teistmoodi keerulised. Tasapisi tundsin, kuidas tervis halveneb, ent mis täpselt probleemiks oli, ei saanud pikalt aru. See oli raske aeg, sest kui isegi ei mõista, mis võib viga olla, elad iga päev suures segaduses ja lihtsalt surud kuidagi päevast läbi, et saaks jälle koju voodisse, teki alla. Mõistsin, et niimoodi “proovides” edasi joosta, ei vii mu jalad kaugele. Südametunnistus rõhus juba ka selle osas, et ma ei olnud TV3-s päris “mina ise” – ei olnud seda jõudlust, energiat ja suutlikkust toota. Mai alguses sain diagnoosi, et emakakaelal on probleeme tekitavad väikesed kasvajad. Võtsin haiguslehe, käisin lõikusel ja hakkasin tasapisi taastuma.
Elu on pidevas muutumises, arengus ja kui me ei ole ise nõus isegi pisimuutusi enda ellu sisse tooma, teeb elu need korrektuurid meie eest.
Kõige selle ajal oli minu kõrval A. ja ma ei kujuta ette, mida ma temata teinud oleks. Vahepeal köögist elutuppa kõndides tekkisid nii metsikud valud, et paiskusin põrandale nutma ega suutnud tõusta. A. tuli viskus minu kõrvale põrandale ning hoidis ja kallistas mind, kuniks rahunesin. See aeg õpetas, kasvatas ja lähendas moel, mida poleks kunagi arvata osanud.
Ja olen nii väga tänulik selle kogemuse eest. Olgugi et seal oli palju füüsilist valu ja stressi.
Lahtilaskmised
Ma ei hakka laskuma detailidesse, milline suhe purunes, et see uus saaks alguse. Aga mis siis juhtus? Tunnen end natukene nagu mõni kõmutegelane, aga ma armusin oma parima sõbranna eksi. See ei olnud planeeritud, aga armumine ei ole kunagi planeeritud tegevus/sündmus. Ainuke vahe on võib olla see, et minu ja A. jaoks oli antud “roheline tuli”. Küll aga mõistan, et vahepeal tunded ja mõtted muutuvad ajas. See on okei! Ma ei saa heaks kiita ka enda käitumist-tegevust, sest varem oli see midagi, mida ma ei oleks arvanud, et teen/võib teha. Aga taaskord – armastus ei hüüa tulles. Ta lihtsalt tuleb!
Olen samas jällegi südame põhjani tänulik, sest ilma selle sõbrannata ei oleks ma A.-d kohanud. Olen tänulik kõigi nende ühiselt veedetud aastate ja hetkede eest. Armastan Sind alati!
Vahepeal lihtsalt on vaja üks vana uks sulgeda, et uus saaks avaneda. Seekord toimusid need üheaegselt.
Tsau TV3 ja Tere uued projektid!
Olin haiguslehel 3 nädalat. Ma ei saa valetada, öeldes, et Kolmest lahkumine oleks olnud planeeritud või kahepoolne otsus. See tuli ootamatult samal päeval kui haiguslehelt tööle naasesin. Tagasivaatavalt, haiguslehele mineku osas olin rahu teinud, sest pidin suure tõenäosusega ja esialgsete plaanide kohaselt sügisel osakonda vahetama. Suvel on ju niikuinii kiire – see on väliürituste ja samal ajal ka puhkuste võtmise tippaeg, mil võivad isegi kõige igavamad ülesanded lihtsalt ajalimiidi ja kätepuuduse tõttu põnevaks muutuda. Minu jaoks on väljakutsed alati põnevad ja meeli sütitavad.
Elu aga õpetab, et kõik meie elus muutuv ja sellises suurettevõttes nagu TV3, on väga arusaadav, kui mingid tulevikuplaanid ja -vajadused muutuvad.
Veelgi enam mõistsin väga kiirelt, et see oli antud hetkel parim, mis juhtuda sai. Ootamatu, aga õige. Ma olen tõesti ka väga tänulik kogu aja eest TV3-s ja ei saa öelda, et kunagi tulevikus sinna tagasi ei läheks, kui hetkeseisud seda soosivad. Aga nagu mainisin – muutused tulevad meie ellu, kui neid tarvis on. Täpselt nii oli ka sellega.
Nädal hiljem olid minu kalendris uued projektid ning tõsi on ka see, et sain koondamise tõttu suve rohkem nautida. Eriti võrreldes eelmise, töötähe all kulgenud suvega.
Tagasi vaadates oli see mõnus, armastust täis aeg – peaaegu nagu terve aasta.
Eluaegne hammaste probleem muutus tervist kahjustavaks
Minu hambumus oli vale terve elu ja tekitanud enamuse hammaste kulumise, niiet ma ei saanud külma/kuuma toitu tarbida ilma valudeta ning iga hambaauk oli juurenärvile sedavõrd lähemalt, kuivõrd hammas kulunud oli. Peavalud oli seetõttu olnud aina sagedasemad ja tugevamad. Teen oma hambaraviloost eraldi pikema postituse, sest see oli suur ja eluaeg tagaplaanil planeeritud projekt. Sissejuhatavalt algasid aga minu “probleemid” hammastega kõige algusest, sündides vale hambumusega.
Mõistsin et Eestis saab minu hambaravi protsess olema pikk – 2+ aastat? – ja kallim, kui olin arvestanud. Hindade tõusu ja vahepealsete aastatega oli planeeritud ~4000-5000€ rohkem kui kahekordistunud
Olime teismeeas perega uurinud erinevaid ravivõimalusi, kuid need ei oleks lahendanud ikkagi kõiki probleeme. Tahtmata panna vanematele ebavajalikku rahalist survet, otsustasin, et teen hambad korda täiskasvanueas, kui teadus ja meetodid on piisavalt kõrgele arenenud.
Nii juhtuski ja seda hoopis Türgis, mitte Eestis!

Hakkasin juba suvel Tallinna Meliva kliinikus käima. Olen hambaarstide osas kartlik ja valiv, kuid sealsed arstid olid professionaalsed ja toetavad. Minu arst oli näiteks õppinud ja töötanud Londonis, seejärel Soomes ja nüüd Eestisse naasenud.
Küll aga avastasin natukene liiga hilja, kuivõrd kulunud mu hambad ikkagi olid ja mis tagajärjed sellel on. Suvel läksid kaks esimest hammast juureravile ja olin 1,5 kuud kangel antibiootikumikuuril. Sain mõned nädalad puhata, kui teine põsk läks paiste ja sama lugu- uus antibiootikumikuur peale. Koos kõigega, olin sel aastal 4-5 kuud antibiootikumidel. Vahest rohkemgi.
Pean ka lisama, et varasematel aastatel ei maininud mitte üks hambaarst, et midagi sellist võiks mind oodata valehambumuse ja hammaste kulumise korral. Kuniks läksin Meliva kliinikusse. Tänan siinkohal ka oma perearsti, kes kogu see aasta mind rasketel aegadel nõustas ja alati tiimiga olemas oli.
Ei olnud aega oodata. Miks?
Ainukene mure hambaraviga Eestis oli see, et ka lihtsad hambaaukude parandamised on siin kulukad ja mõlema hambarea kordategemine aeganõudev. Aga ma olin juba valudes ja hammaste olukord aina halvenes. Selgituseks: kroonide ja/või laminaatide paigaldamiseks on vajalik kogu hambapõhja puhastus ja kordategemine; korraga võetakse ette ehk 1-2 hammast ja uut aega pead ootama 1-2 kuud.
Mõistsin et Eestis saab minu hambaravi protsess olema pikk ja kallim, kui olin varasematel aastatel planeerinud. Hinnad on igalpool tõusnud ja kui muidu olin arvestanud ~4000-5000€ suuruse summaga, siis nüüdseks oli see rohkem kui kahekordistunud. Lisaks ajale, mis selle jaoks kuluks – 2+ aastat?
Augusti lõpus märkasin Anneli Lahe instagrami postitusi, kuidas ta Türgis hambaravil käis. Ma ei oodanud kaua ja uurisin selle kohta lähemalt.
Astun siin kiirelt mitu sammu edasi: ostsime sügise tulekul piletid Türki, novembri algusesse – ajal mil mõlemal on töö juures veidi rahulikum aeg ning Türgis on juba natukene jahedam. Meile A.-ga meeldib matkata ja 22-28 soojakraadi on selle jaoks ideaalne! Olime kohapeal 2 nädalat ja käisin Dr Ezgi juures kliinikus kokku 6-7 päeval ning naasesin õnnelikumana, kui olen kunagi varem olnud.
Peale mõningast taastumisaega saan öelda – esimest korda üle aastate saan miinuskraadidega väljas käia, ilma et esihambad valutaksid. Rääkimata peavaludest, mida tekitasid juba põletikulised hambad.
Muidugi oli taastumine ja osad kohapealsed päevad täis valudes nutmist, magamata öid, aga teadsin – see on ajutine. Rohkem ja detailsemalt sellest juba tulevases postituses.
Uued väljakutsed ja ametid
Aasta teises pooles olen kaasa teinud erinevates projektides. Olen nautinud seda aega, mil saad ise valida, milliseid projekte teed ja milliseid mitte.
Näiteks pildistasin üles ühe Aasia restorani 70-osalise menüü veebiplatvormide tarbeks. Sellised projektid on eriti toredad, sest tutvud uute inimeste ja käid kohtades, mida võibolla muidu ei olekski teadnud. Samuti olen aidanud-nõustanud produtseerimisalaselt podcastereid, era- ja kultuurivaldkonna ettevõtteid.

Sügise jooksul käisin mitmeid-mitmeid kordi ka MyHits raadio hommikuprogrammi saatejuhiks. Aitäh MyHits, Kethi Uibomägi ja Andry Padar, et selle võimaluse mulle andsite. Teiega on nii äge ja loodan, et näeme stuudios see aasta veelgi!
Lisaks algas sügisel minu teekond reporterina Tallinna Uudistes, kuhu kutsus mind Anneli Lahe. Tutvusime Anneliga TV3-s ja kuigi olin mõelnud, et oh kuidas tahaks temaga ka koos projekte teha, sai meie mõlema aeg seal enne seda läbi. Nüüd olen aga tema tiimis hoopis uues kohas. Elul on huvitavad keerdkäigud. Kõik algas muide sellest, kui suvel Annelilt hambaravi kohta uurisin.
Elu on pidevas muutumises, arengus ja kui me ei ole nõus ka isegi pisimuudatusi enda ellu tooma, teeb elu seda meie eest.
Siinkohal pean ka mainima, et meil on Tallinna Uudistes nii äge meeskond! Ma ei ole vist kunagi olnud üheski sellises tiimis, kus päriselt kogu aeg nalja tehakse ja veelgi enam, sarkasm ja üksteisele “puude alla panemine” algab hommikul kontorisse sisse astumisega ja lõpeb õhtul messengeri chätis, peale saate eetrisolemist ja esmast tiimi kiitmist eduka saate puhul.
Koolitamine
Aasta lõpus käisin võrdlemisi põhjalikul turundusalasel koolitusel, mis kestis pausidega üle kahe kuu. Alustasime turundusplaani ja -strateegia koostamisest ning lõpetasime G4 seadmise ja analüütikaga.

Mõistsin juba TV3 ajal, et turundus on miski, millega olen aastaid kaudselt seotud olnud ja mille osas on mul väga head ning lennukad ideed. Olin pikalt Tartus reklaami- ja disainiagentuuris projektijuhina tööl ja olen ka varasematel aastatel ettevõtteid, eraisikuid ja suunamudijaid hobi korras nõustanud. Samas tundsin, et teatud osis puuduvad mul vajalikud teadmised ametlikult turundusteenuste pakkumiseks.
Muidugi võib kõike alati internetist otsida, uurida ja õppida, aga võib olla olen selles osas vanamoeline ja hindan, kui keegi kogemustega mind reaalajas nõustab ja küsimustele vastab. Ning “kodutöid” kontrollib.
Armastus tuleb ootamatult siis, kui sa seda ei otsi

See on klišee aga ka nii tõsi. Veelgi enam sai minu jaoks see aasta ümberlükatud eluaegne arvamus, et “esimesest pilgust ei ole võimalik armuda.” Võib olla see ei toimunudki esimesest pilgust, küll aga esimesest suudlusest.
Kohtusin A-ga vist juba üle-eelmine aasta, ent eks siis ei olnud “tähtede seisud” meie jaoks veel sealmaal. 2023. aasta alguses tärkas meie vahel säde, millest ei saanud mööda vaadata. Ma tahaksin seda kõike paremini, emotsionaalselt kirjeldada, sest armastus on nii ilus ja kaunis! Samal ajal tunnen, et siinsed sõnad jäävad selle jaoks väheseks, kitsaks.
2023 oligi täis armastust, ootamatusi ja põnevaid väljakutseid. Ma ei oleks arvanud iga erineva ootamatuse tekkimisel, et see kõik kuidagi “hästi” lõpeb. Võib olla kujunes see kõik hästi, sest ma ei olnud üksi. A. on minu kõrval ja mina olen temaga. Võib olla aitas ka lõpmatu positiivsus ja naiivne lootus, et maailm on ilus ja hea – nii püsid lootusrikas tuleviku osas ka kõigi ootamatuste keskel, isegi kui korraks depressiooni langed. Oluline on leida lahendusi!
Õppetunnid
Olen tänulik kõigile inimestele, kellega on eluteed kokku viinud. Isegi kui vaid viivuks. Olen tänulik ajale TV3-s, sest kogesin nii palju ja sain meie osakonda veebis sammukene edasi viia-arendada ja panin paika mingid süsteemid või lükkasin käima videoprojekte, millest nii mõnigi siiani jookseb.
Olen õppinud olema vabam, vähem hoolima teiste arvamusest. Kunagise buliimiku ja anoreksikuna õppisin see aasta päriselt, kuidas kehakaalu kõikumised on suures pildis täiesti ebaolulised. Tervis ja armastus, Minu heaolu Minu-kui-indiviidi tasandil on kõige olulisem. Nii ka SINU ainu-heaolu! Ja jälle tänan Sind A., et seda kõike aina enam näha aitasid.
On olnud palju matkamist [loe: geopeitusel käimist], reisimist mööda Eestit ja enda arendamist-koolitamist. Olen koostööd teinud ettevõtete ja inimestega ning need kogemused on olnud inspireerivad, motiveerivad ja veelgi enam andnud uut suunda ja energiat tuleviku jaoks.
See aeg ja aasta on olnud imeline, õpetlik, arendav ja olen nii-nii tänulik. Armastav.
Nüüd läheme edasi uue hooga ja soovin teile kõigile edukat, imelist ja säravat 2024. aastat!

Leave a reply to Hambaravi Türgis – minu põhjalik kogemuslugu – Hilary Cancel reply